Mõttejõust ja tervenemisest

 

Ma ei ole end kunagi tervendajaks tahtnud nimetada, sest see sõna tekitab inimeste seas palju eksiarvamusi, millest ka hiljem artiklis kõnelen. Küll aga on minu töö kristalli-, reikiterapeudi ja bioenergeetilise nõustajana kaudselt või otseselt sellega siiski seotud.  

Mind on aastate jooksul külastanud paljud mitmesuguste füüsiliste kaebustega inimesed, keda olen  energiavälja tasakaalustamise või lihtsalt hea sõnaga nõustamise abil murettekitavatest tervisehädadest vabanemisel aidata saanud.Kõik on suurepärane, kuid kuidas see mul õnnestus – see küsimus vaevas mind päris tükk aega, sest lihtsalt leppida sellega, et tegemist on tervendava energiaga, ma ei suutnud. Peab olema midagi meis endis, mis tervenemise käivitab. Tahtsin teada rohkem ja kaevuda sügavamale. Inimesi aidates ei osanud ma aga esialgu midagi muud targemat teha, kui keskenduda sedasorti protsesside ajal veelgi enam oma mõtetele ja sõnadele. 

Ühele küsimusele vastuse leidmine tekitas kohe välguskiirusel palju uusi ja veel keerulisemaid küsimusi ning siis ühel hetkel otsustasin uurima hakata, mis inimesi tegelikult tervendab. Kuna olen alati esoteerilistele tõdedele ja tervendavatele tehnikatele teaduslikku tõlgendust otsida armastanud, sai sellest väga kirglik uurimine, mis tegelikult ei ole praegugi veel lõppenud. Minu kätte on paljude aastate jooksul sattunud väga põnevat kirjandust, mis ühelt poolt inspireerib mind edasi uurima ning teiselt poolt julgustab jätkama tööd valdkonnas, mille kohta võin öelda: kogu mu elu.

Pean aga hoiatama - allolev pole teadusartikkel, isegi mitte ligilähedale sellele, sest nii peenelt ja keeruliselt ma end väljendada ei armasta. Minu soov on jagada oma mõtteid ning avastusi mõttejõul tervendamise kohta, teha seda lihtsas ja selges emakeeles ning julgustada teid tähelepanu pöörama meis kõigis peituvale seesmisele väele, mis on kättesaadav kõigile ning mille abil oleme võimelised korda saatma ettekujuteldamatuid tegusid, sealhulgas tervenema ise ja ka teisi tervendama. See on mõttejõud.

Saan aru nii, et sõna on mõtte väljund ja mõte on energia, järelikult kõik saab alguse mõttest. Kui mõte on energia ja me teame, et energia võngub, siis peab ju olema igal mõttel ning sellest lähtuvalt ka sõnal oma kindel võnge. Sel nn peenenergeetilisel tasandil maailma mõjutades, mängib iga inimene selles suursuguses universumi orkestris justkui oma isikliku viiuli ja poognaga märkimisväärset rolli, mõjutades kogu oma energeetikaga, sealhulgas ka mõtetega, ümbritsevat ning selle kaudu saades ühtlasi ka ise mõjutatud.

Isaac NewtonKuni 20. sajandi alguseni põhines klassikaline füüsika Isaac Newtonipoolt välja töötatud liikumis- ja gravitatsiooniseadustel, mille kohaselt kogu meie universum koosneb justkui ehitusplokkidest, mis kõik vastavalt kindlatele liikumisseadustele ajas ja ruumis liiguvad. Mateeria ise oli selle aja teaduslikele seisukohtadele põhinedes muutumatu, tahke ja kindlapiiriline ning asjad eksisteerisid teineteisest sõltumata. Selle aja inimene uskus, et kõik teda ümbritsev toimis omasoodu, ilma et tal selle toimimisega miskit pistmist oleks või et ta üldse asjade kulgemisele kaasa saaks rääkida.

Tõenäoliselt kui ka tänapäeval valitseks teaduses ikka veel seesama seisukoht, ei tunneks me mõisteid mõttejõud, mõttega tervendamine ega ka mõtteteraapia.

Õnneks hakkasid aga 20. sajandi alguses kvantfüüsika mitmed teerajajad mateeria olemust sügavamalt uurima. Ja mulle tundub, et avastus, mille need härrad tegid, pööras kuni selle ajani kesksel teaduslikul areenil olevate teadlaste, ennekõike Isaac Newtoni käsitlused universumi olemusest täielikult pea peale.

Suurima üllatusena avastati, et aatomid ei olegi pisitillukestest pallikestest või ehitusklotsidest koosnevad väikesed süsteemid, vaid midagi palju ebamäärasemat: nn tillukesed tõenäosuslikud pilvekesed. Samuti ei ole sellised  süsteemid iial tahked ja stabiilsed, nagu Isaac Newton seda uskus, vaid esinevad oma suvalise tulevikuseisundi potentsiaalina – võimalusena või nagu Lynne McTaggart oma raamatus „Tahteeksperiment“ nimetab kõigest tardumata tarretisena, mis selleks, et millekski tahkeks ja kindlapiiriliseks muutuda saaks, vajab sekkumist. Seega on mõte vaid potentsiaal või võimalus. Kui mõtet aga tajutakse ning ta saab justkui kellegi omaks või see justkui nopitakse potentsiaalide ookeanist üles, saab ta vormi ning temaga on võimalik midagi korda saata. Erinevate tehnikate abil energiaväljade tasakaalustajana see mõte mulle väga meeldis ning minu uurimine viis mind selle müstilise maailma aina sügavamatesse kihtidesse.

Muuhulgas tõestab see seisukoht ka seda, et me loome tõepoolest oma mõtte jõul kogu aeg universumit ja ka iseennast selles kõiges. Selline loomine on kahtlemata väga tähtis protsess. Seega maailm, mis meie ümber hetkel on, on meie mõtete tulemus, meie looming, mis ei saa kunagi päris valmis, vähemalt nii kaua, kui jätkame ise toimimist. Maailma olemus, nagu selgub, on aga igaühel täpselt selline, millisena ta oma mõtetes seda loob.

Me loome oma maailmaKui mõtetes valitseb kaos, kipub ka maailm sama kuju võtma ning õige pea hakkab selline maailm meile endale negatiivseid signaale saatma, lükates meid ennastki aina enam kaose suunas. Ja on üsna selge, et Sinu maailm erineb minu maailmast, sest meie mõtted on erinevad. Aina paremini hakkasin ma mõistma, miks mõne inimese maailm on põnev, värviline ning harmooniline ja teise oma vaid kõle ja elutu – sest meie maailmad saavad alati alguse meist endist. Väljaspool eksisteeriv lihtsalt on, meie ise nopime sellest nn potentsiaale, anname neile vormi ning saame seeläbi kas positiivselt või negatiivselt mõjutatud.

Vähe sellest, et me sel viisil enestes reaalust loome – me oleme ka ise enda mõtete tulemus. Me oleme täpselt need, mida endast mõtleme ja ümbritseval kui modelleeritaval ei jää muud üle, kui selle järgi kuju võtta ja vastavalt sellele ka meisse suhtuma hakata.

Heureka!!! Sinu reaalsus on teadvuse poolt mõjutatav ja kindlas suunas kallutatav. Sa oled siin Universumis kõikvõimas Looja, mitte mingi järgilohisev paratamatus. Sel hetkel meenus mulle midagi lapsepõlvest. Olles väiksena väga kehva tervisega, õnnestus mul pea kõik enda elutähtsad hetked ära rikkuda sellega, et jäin täpselt vahetult enne oodatud sündmust haigeks. Kui selliseid „juhuslikke“ haigestumisi oli minu registrisse kogunenud juba terve järjestikune rida ja keegi põhjust leida ei osanud, ei jäänud mul muud üle, kui ise lahendusi otsima asuda. Kui aus olla, polnud see just väga tore -  pidu, tants ja trall kõrge palavikuga voodis vedelemise vastu vahetada. Ja peale selle jäi mulle kõrva kellegi möödaminnes lendu lastud märkus, mis mind tegelikult veel kõige enam vihale ajas, justkui mõtleksin ma end ise sel viisil haigeks. Ja nii ma siis taas ühel sellisel haiguse hetkel otsustasin – aitabkui ma olen võimeline end haigeks mõtlema, peab olema ka võimalus sel samal viisil terveks saada. Otsustasin edaspidi terve olla. Ja suur oli minu üllatus, kui sellest samast lihtsast otsusest alates hakkasid minu kummalised haigestumised harvenema, kuni lõpuks sootuks otsa lõppesid. Ma ei mäleta, et oleksin enda nn mõtteeksperimente kellegagi sel ajal jaganud, veel vähem edasi mõtisklenud, mida see kõik tähendas, kuid paigutasin selle kogemuse kuhugi enda alateadvuse tagataskusse, justkui oleksin teadnud, et seda hakkab mul kunagi mitte ainult enda vaid ka teiste hüvanguks vaja minema.

Küll aga on modelleeritava universumi loomise eksperimente läbi aegade palju läbi viidud, kõige olulisema eesmärgiga välja selgitada, milliseid muutusi toob endaga kaasa teadlik tahe. Üks tuntumaid asutusi selliste eksperimentide läbiviimisel on Princetoni Tehnikaanomaaliate Uuringute Labor (PEAR) Ameerikas, kus keskenduti peaasjalikult juhuslike sündmuste generaatori abil meele mõju uurimisele nn kulli ja kirja katsete abil.

 

Katse: „Kulli“ ja „kirja“ esinemise mõjutamine tahte abil

Katsed nägid välja seesugused, et katseisikutele näidati juhuslikus järjekorras kahte pilti: kauboisid ja indiaanlasi. Kuna süsteem töötas juhuslikkuse alusel, siis oli nn „kulle“ ja „kirju“ tõenäosuse seaduste kohaselt enamvähem pooleks. Esialgu paluti katseisikutel mõjutada seadet nii, et see näitaks kauboisid sagedamini, seejärel sama asi indiaanlaste piltidega. Kolmandas osas vaadati lihtsalt piltide vaheldumist, kuid ilma mõjutamata. Selliseid katseid tehti 2,5 miljonit ja kõik näitasid, et inimlik tahe suudab tõepoolest mõjutada elektroonilisi seadmeid teatud suunas.

Katse laste ja võtmetega

Üks põnev, kohati isegi uskumatuna tunduv eksperiment tahtega mateeria mõjutamise uurimiseks viidi läbi Londoni ülikooli Birkbecki kolledžis professor John Hasted´i poolt. Ta riputas lakke sneprivõtmed ning pani lapsed võtmetest 1-3 meetri kaugusele istuma nii, et neil puudus võimalus võtmeid puudutada. Iga võtme külge oli ühendatud jõuandur ehk tensomeeter, mis registreeris võtmes toimuvaid muutusi. Katse ajal paluti lastel mõtte abil metallvõtit laes painutada. Kõikide üllatuseks hakkasid katseseansside ajal võtmed tihti kiikuma, samuti võis täheldada võtmetes järske ja ülitugevaid kuni 10-voldiseid pingeimpulsse.

 

Katse veemolekulaarstruktuuriga

Masaru Emoto veekristallidKogenud mediteerijad mõjutasid tahte abil veeproovide molekulaarstruktuuri, hoides proove kogu meditatsiooni aja käes. Kui vett hiljem uuriti, olid paljud selle olulised omadused muutunud. Seega kui inimene suunab mingile objektile fokuseeritud mõtte, võib tal õnnestuda muuta pelgalt tahte abil selle objekti molekulaarstruktuuri.


Hulgaliselt on veega katseid teinud Jaapani alternatiivravitseja Masaru Emoto, kelle veekristallifotod on ilmselt paljudele YouTube´i vahendusel tuttavad. Oma katsetustes on ta väga veenvalt tõestanud, kuidas mõte veekristallide struktuuri muudab. Vesi, mida on mõjutatud positiivse mõttega, moodustab jäätumisel kauneid ja äärmiselt keerukaid kristallstruktuure; negatiivsete mõtetega mõjutatud veekristallid moodustavad aga jäätumisel juhuslikke, korrapäratuid ja isegi moondunud kujundeid. Kuna teame, et inimese organism koosneb suures osas veest, on päris loogiline, et mõtted mõjutavad ka inimorganismi samal viisil.

Kuid see ei ole kaugeltki kõik. Oma katsetega on mitmed teadlased, näiteks William Braud kindlaks teinud, et inimesed ei ole võimelised teadliku mõttega mitte ainult mateeriat, vaid ka elusolendite toimimist mõjutama, näiteks muutma pisikeste loomade liigutusi, kalade ujumissuunda ja laboritingimustes olevate rakkude lagunemist jpm. Ja siit läheb asi alles huvitavaks!

Katse taimedegaKatse taimede ja valedetektoriga


Katses taimedega ühendati need valedetektori anduritega ning mõjutati mitut taime negatiivselt: ühe taime lehed torgati kohvitassi, kuid see ei toonud endaga kaasa mingit reaktsiooni. Teise taime puhul otsustati tikuga põletada sama lehte, millel olid kinnitatud ka polügraafi e valedetektori elektroodid. Samal hetkel, kui kuritahtlik mõte katset läbiviinud teadlase peast läbi käis, joonistus polügraafiapliiatsi poolt paberile nii järsk joon, mis peaaegu paberilt välja lendas. Taime ei oldud põletatud, vaid kõigest sellele mõeldud. Polügraafianäidu järgi võis oletada, et taim oli tajunud talle suunatud kuritahtlikku mõtet otsese ohuna ning sattunud justkui paanikasse. Näis nagu taim oleks mõtteid lugenud.

Taimed reageerivad meie mõtetele, eriti aga ähvardustele ja vastupidiselt ka armastusele. Lausa naljakas, kuid sedasi reageerivad ka meie mõtetele kingloomad, munad, hallituskultuurid ja isegi jogurt, nagu sadadest sedalaadi katsete tulemustest ilmneb. Isegi kehavedelik, kui see ka meie kehast eraldada, reageerib meie emotsionaalsetele kõikumistele. Seega ähvardades kedagi, reageerib sellele suure tõenäosusega ka katseklaasil olev sellele inimesele kuuluv vereproov.

 

Me mõtleme, seega mõjutame. Kui teeme igapäevaseid toiminguid, on meie meel justkui leigelt nende tegevustega seotud. Kui aga keskendume tugevasti– muusikasse, lugemisse, vaatemängu või nõustamis- tervendamisprotsessi, on meie meel täielikult sellesse pühendunud ja seega sellistele olukordadele suunatud meelemõju on kordades tugevam. Nii see toimib ka mitmete tervendavate tehnikate puhul (reiki, kristalliteraapia): me keskendame oma tähelepanu energia suunamisele harmoniseerimaks energiavälja, samal ajal täielikult kohal olles.

Mind pani selle kõige juures aga veel üks asi endamisi arutlema. Kahtlemata ei mõjuta me maailma pelgalt vaid oma mõtete kaudu, kuid on kindlamast Mõttejõu kunstnikkindlam, et mõtted on selle juures väga oluline kanal. Kui maailm on vaid potentsiaal, millele meie justkui elu sisse puhume, siis tundub loogiline, et selle mõjutamist tuleks alustada mõttetasandilt. Mõtlemine pole miski, mis meiega lihtsalt juhtub. Me ise teeme seda. Me oleme võimelised ise oma mõtteid juhtima, mõjutama ja suunama. Me ei pruugi omada kontrolli mõtete sisu üle, kuid me saame ise otsustada, millise hinnangu me mõtetele anname. Sel viisil võtame me vastutuse oma mõtete eest ning hakkame tegelema teadlikult oma mõtete kvaliteedi parandamisega ehk tegelikult iseenda tervendamisega mõttetasandil.

Seega tuleb välja, et me lubame maailmal end mõjutada läbi iseenda mõtete. Kujutame hetkeks, et inimene ongi lõuendi ees olev kunstnik. Enne ei muutu aga paberil midagi, kui kunstnik pole otsustanud võtta teist värvi – mõte ja otsus peavad sündima kunstnikus eneses, alles seejärel saab loomingus midagi muutuma hakata. Meenutagem hetkeks, et minu lapsepõlve tervenemine algas samuti otsusest, et midagi peab muutuma, mitte enne.

Kahtlemata on antud teema kõige põnevamaks osaks mõttejõul mõjutamise teaduslikud eksperimendid inimestega, kuna need kas kinnitavad või lükkavad ümber igasuguse mõttejõul tervendamise võimalikkuse.

Tegelikult on sedasorti katseid läbi aegade läbi viidud märkimisväärne hulk, neisse on kaasatud näiteks energeetilisi tervendajaid, mediteerijaid, sensitiive ja palvega tervendajaid, kuid mingil kummalisel põhjusel sellistest uuringutest aktsepteeritavas teadusmaailmas eriti ei räägita. Minu meelest kõneleb see veel tänapäevalgi valdava osa teadlaste umbusklikust suhtumisest sedasorti uuringutesse. Ilmselge, läbi ajaloo on inimene kõige uue vastu sõdinud, seda esialgu ignoreerides, seejärel salates ning kui muu ei aita, maha põletada püüdes. Kuid õnneks on tõde järjekindel ning lõpuks ei jää muud üle, kui vanad seisukohad uute tõestatud tõdede valguses ümber kirjutada. Kuid paraku on tegemist väga aeganõudva protsessiga, sest tõdede tõestamiseks on vaja rahalisi ressursse…

 

Katse silmitsejatega

„Armastuseuuringuks“ nimetatud katsete puhul sai põhieesmärgiks välja selgitada, kas inimesed tajuvad, kui neid silmitsetakse, mis ei ole ju tegelikult midagi muud kui mõttejõul mõjutamine. Sellistes uuringutes pannakse inimesed eraldi ruumi istuma. Silmitsemise objektiks olevale inimesele suunatakse videokaamera ning ta ühendatakse valedetektorilaadse seadmega, mis salvestab tema naha elektrijuhtivust ning mõõdab autonoomse närvisüsteemi teadvustamatut aktiivsust. Silmitsejal ehk „saatjal“ palutakse juhuslike intervallide tagant ekraanil olevat vastuvõtjat silmitseda, samal ajal kui vastuvõtjal palutakse lõdvestuda ja mõelda ükskõik millele muule peale selle, et teda võidaks vaadelda. Ka need katsetulemused olid teadlastele hämmingut tekitavad. Neil hetkedel, kui nn silmitseja oma tähelepanu silmitsetavale suunas, reageerisid sellele mitmed vastuvõtja keha autonoomsed süsteemid, noppides justkui teadvustamatult saatjapoolse tähelepanuavalduse üles.

Vähe sellest, mitmed hilisemad samalaadsed katsed näitasid isegi seda, et kui mõjutaja end mingil moel vigastas, näiteks andis endale kerge elektrilöögi, reageeris sellele teises toas olev vabatahtlik vastuvõtja, väljendades seda erinevate teadvustamatute empaatiliste reaktsioonidena (verevool suurenes, südame löögisagedus tõusis jne) justkui oleks ta ise elektrilöögi saanud.

Katse: mõttejõul aidsihaigete kaugtervendamine palve abil

Kuigi mõttejõul tervendamise katseid inimestega on aegade jooksul läbi viidud mitmete teadlaste poolt, peetakse üheks paremini kavandatud katsete läbiviijaks Ameerika psühhiaatrit dr Elisabeth TargiTema 1995. a põhjalikult läbimõeldud katse oli seotud lõppstaadiumis aidsihaigete tervendamisega palve abil. Ravigruppi kuulus kokku 20 haiget, kellest 10 valiti välja, keda asusid tervendama umbes 1500 miili raadiuses elavad palvega tervendajad, ilma et ükski haigetest oleks neist midagi teadnud ning tervendajad nendega otseselt kontakti astunud. 6-kuud kestnud katse lõppedes katsetulemusi hinnates selgus, et kõik 10 katses osalenud aidsihaiget, kellele suunati mõttejõul tervendavat energiat olid tervenenud. Ülejäänute seast, keda raviti ravimitega, tervenes 6, 4 haiget aga surid.

Muuhulgas näitavad kaugtervendamise katsed,  et mõttejõud ei allu aja ja ruumi piirangutele.

Endiselt ja jätkuvalt usun ma, et inimesi ravivad arstid, neil on selleks vajalikud teadmised ja oskused ning see ei ole artikkel, milles mõtiskleda selle üle, kui hästi see kõik neil välja kukub. Küll aga on selgunud paljudest uuringutest tõsiasi, et mõni inimene terveneb haigusseisunditest, vigastustest ja kirurgilistest sekkumistest kiiremini kui teine. Kuidas selline asi saab võimalik olla?

TervenemineMa usun, et siin astubki mängu mõttejõud. Kirurg paneb küll operatsiooni käigus purustatud luud kokku, kuid tervenema hakkab igaüks ise. Mõnel kulub selleks kuid, samal ajal kui teine saab hakkama nädalatega. Kõik algab mõttest ning keskendudes oma tähelepanu millelegi, kasvatame selle energeetilist kvaliteeti – nii algab ka tervenemine – taotlusest ja enda teadlikust lülitamisest tervenemise protsessi. Mäletad, Sa ei ole siin Universumis mingi järgilohisev paratamatus...

Olgu selline tervenemine siis kasvõi meditsiinilist ravi toetavaks vahendiks. Igal juhul tõestavad aastakümneid läbiviidud uurimused, et mõttejõul tervenemine on võimalik ning sellealaseid hoolikalt läbimõeldud teaduslikke eksperimente tuleks kindlasti jätkata. Jaguks vaid avatud meelega teadlasi, kes oleksid valmis teaduslikest paradigmadest kaugemale vaatama ning juurdunud uskumuste süsteeme trotsima, sest see, mis täna müstika, võib homme olla juba teadus...ja ajalugu on selle tõestuseks näiteid täis.

Ja veel üks äärmiselt oluline mõte - tasakaalustades mõttejõul inimese energiavälja, suunates sellesse taastavat energiat, vajadusel seda visualiseerides ehk andes sellele vormi, värvi, kuju ja kasvõi lõhna, kui vaja, saame tunduvalt paremaid tulemusi, kui kaasame protsessi inimese enda. Ainult sel viisil aidates inimesel endal võtta vastutus oma tervise, mõtete ja tunnete eest, osaleb ta teadlikult protsessis, mille tulemusel lülitub sisse keha enesetervendamise mehhanism – sest mäletate, selleks, et energia millekski kindlapiiriliseks muutuda saaks, vajab ta inimese enda sekkumist. Haigus või igasugune energiavälja korratus on sõnum või, kui soovite - kood, mille peab inimene enda jaoks ise lahti muukima, ei ole mõtet mõistatust lahendamata, seda kelleltki lihtsalt ära võtta, nagu kiputakse lihtsameelselt tervendamisest aeg-ajalt lootma. Ilmselt peitubki siin minu vastumeelsus end tervendajaks nimetada, sest sellele tiitlile esitatakse tihti illusoorne ootus, justkui kogu töö teeks ära tervendaja või imeravitseja ning inimene ise ei peaks end tervendaja kätte usaldades mitte midagi tegema või äärmisel juhul kõigele avatud olema, mis minus veelgi enam küsimusi tekitab.   

Meditsiinis tuntakse mõistet spontaanne remissioon, mis sisuliselt tähendab seda, kui inimene toetudes oma võimsale tahtele, mis on samuti üheks mõttejõu avalduseks, on eluohtlikust haigusest, vastuoksa arstide prognoosidele, üleöö jagu saanud. Selliseid nn imetervenemisi esineb meditsiinikirjanduse põhjal väga vähe, kuid neid on siiski aastakümneid kogutud ning uuritud. Üheks huvitavamaks järelduseks neist juhtumitest on see, et sageli leiab spontaanne remissioon aset inimestega sel hetkel, kui nad ise oma psühholoogilised tõekspidamised põhjalikult ümber hindavad, haiguse ja ravi eest vastutuse täielikult enda kanda võtavad ning end enda isiklikus eludraamas taas peategelase rolli tagasi toovad. Mulle tundub, et selles lauses peitub selle artikli pulseeriv süda ning seetõttu soovitan ma Sul seda veelkord  lugeda. Mõttejõul tervenemine on võimalik ning võta teadmiseks - Sa teed seda ise!

Eelmises lõigus toodu oli minu uurimuses justkui kinnitus, miks on mul võimalus olnud mitmete tervenemiste tunnistajaks olla, sest ilma et ma sellele teadlikult keskendunud oleksin, olin enda nõustamisseansid just neile eesmärkidele üles seadnud. Kui artikli alguses kirjutasin, kuidas esimeste tervenemiste tunnistajaks olles, ei tulnud mul muud targemat pähe, kui hakata järjest enam tähelepanu pöörama sedasorti protsesside ajal oma mõtetele ja sõnadele, siis seda see just tähendaski – mida öelda, kuidas öelda, et tekitada inimeses taas huvi enda elu süvakihtide uurimise vastu; kuidas inspireerida teda iseennast teise pilgu läbi vaatlema ja lõppkokkuvõttes kuidas sisendada usku, et kõik on tema enda kätes võimalik – ka tervenemine.

Tervenemine algabOn üks väga oluline asi, mida inimene selles enda kätega loodud urbaniseerunud virr-varris tihti unustama kipub: see on looduse võimas sõltumatu hing, mille põhisõnumiks on – kõikvõimalikkusSee sõnum eksisteerib nii universumi kõige pisemas kui ka kõige suuremas. Nii peitub juba seemnekeses võimalikkusena suur ja vägev puu, igas puus aga väike seemneke. Igas Sinu lapse naeratuses kogu tema võimalik maailm ning võimalikus maailmas Sinu lapse naeratus. Usu – sel samal põhimõttel on igasse korratusse sisse kirjutatud harmoonia, niisamuti nagu ka igasse haigusesse tervenemise energia. Rakendades oma mõttejõudu saab kõik võimalikuks – ka tervenemine. 

Tutvunud uuringutega, lugenud mõttejõudu käsitlevaid artikleid, käsiraamatuid ja eksperimente, olen veelgi enam veendunud - vähe sellest, et me oma mõtetega enda reaalsust ja iseennast loome, oleme võimelised ka sama sünnipärast väge kasutades iseennast ning teisi tervendama. Me oleme vabad ja võimekad, meis on peidus vägi võtta vastutus, vajadusel luua uuesti kogu oma maailm ning nautida sõltumatust, mis on meie pärisosa, mitte midagi sellist, mille eest peab lõivu maksma.

Antud artikkel on pisike osa minu mõttejõudu käsitlevast uurimusest. Kui selle lugemine tekitas Sinus rohkem küsimusi, kui andis vastuseid, on see täielikult oma eesmärgi täitnud, sest igas küsimuses peitub potentsiaalina vastus, mida tuleb Sul nüüd otsima asuda! Põnev...

Kasutatud kirjandus:

L. McTaggart "Tahteeksperiment"
L. McTaggart "Väli"
B. Lipton "Uskumused ja bioloogia"
J. Borg "Mõtte jõud"
Videod:
https://www.youtube.com/watch?v=33IiYb8htHk
https://www.youtube.com/watch?v=fStmk7e9lJo